teadusfilosoofiast

Teadusfilosoofia on filosoofia haru, mis uurib teaduse loomust, selle meetodeid, eeltingimusi ja tagajärgi. See tegeleb küsimustega, mis puudutavad teaduslike teadmiste aluseid, nende õigustatust ja piire. Teiste sõnadega, teadusfilosoofia küsib, mida teadus tegelikult on ja kuidas see toimib.

Üks keskne teema teadusfilosoofias on teadusliku meetodi olemus. See hõlmab induktsiooni ja deduktsiooni rolli, hüpoteeside ja teooriate moodustamist ning nende kontrollimist empiiriliste andmetega. Oluline on ka probleem, kuidas eristada teaduslikke teooriaid mitteteaduslikest ehk niinimetatud demarkatsiooniprobleem.

Teadusfilosoofia uurib ka teaduslikke selgitusi ja nende struktuuri. Milline on hea teaduslik seletus ja kuidas see erineb muudest selgitusvormidest? Lisaks vaadeldakse teaduslike mõistete ja teooriate muutumist aja jooksul ning teadusliku progressi olemust. Kas teaduslikud teooriad kujutavad endast reaalsuse üha täiuslikumat kirjeldust?

Samuti pööratakse tähelepanu teaduse ontoloogilistele ja epistemoloogilistele probleemidele. Kas teaduslikud teooriad kirjeldavad reaalseid entiteete või on need vaid kasulikud mudelid? Kuidas me saame teada seda, mida teadus väidab teadvat? Teadusfilosoofia seob seega tihedalt teadusliku praktika teoreetiliste aruteludega.