teabeomandamisel

Teabe omandamisel (teabeomandamisel) viitab protsessile, mille käigus kogutakse, kontrollitakse ja süsteemselt kogutakse teavet eesmärgiga kasutada seda otsuste tegemisel, uuringutes või teenuste kujundamisel. Protsess võib hõlmata nii avalikke kui eraallikaid ning nii esmast kui teisaldatud teavet, sõltuvalt kontekstist ja eesmärgist.

Osa üldisest raamist on järgmised etapid: vajaduse ja eesmärkide määratlemine; asjakohaste allikate identifitseerimine ja hindamine; teabe kogumine ja selle esmane läbivaatamine; kvaliteedi, usaldusväärsuse ja asjakohasuse kontroll; ning teabe kasutamine vastavate otsuste või arenduste jaoks. Hea teabe omandamine tugineb süsteemsetele otsingutele, dokumenteeritud menetlustele ja teabe jälgitavusele.

Allikad võivad olla mitmekesised: avalikud andmed (riigiametid, teadusartiklid, standardid), era- või ühisvara (sisemised raportid, kliendiandmed, partnerluslepingud) ning Meediaväljaanded või andmebaasid. Metoodika hõlmab kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid viise teabe kogumiseks, sealhulgas intervjuud, küsitlused, vaatlused ja automaatne andmekogumine. Teabe kvaliteet sõltub täpsusest, ajakohasusest, kontekstist ja allikate usaldusväärsusest.

Eetika ja õiguslik raamistik on teabe omandamise olulised aspektid. Silmas tuleb pidada privaatsust, isikuandmete kaitset, konfidentsiaalsust ning autoriõigusi ja litsentse. Loomulikult peab teabe omandamine järgima organisatsiooni poliitikaid ning kehtivaid seaduseid ja vältima plagiaati ning huvide konflikte.