andmekogumine

Andmekogumine on protsess, mille käigus kogutakse teavet kindla eesmärgi jaoks, näiteks uuringu, arendustegevuse või otsuste langetamise tarbeks. Protsess hõlmab eesmärkide määratlemist, allikate valikut, kogumismeetodite kavandamist ning andmete kogumist ja esialgset kvaliteedi kontrolli.

Esmasest kogumisest (esmased andmed) kogutakse andmeid otse allikast, kasutades meetodeid nagu küsitlused, intervjuud, vaatlused või katsed. Teisene kogumine kasutab juba olemasolevaid andmeid, näiteks avaldatud uuringuid, haldusandmeid või logisid.

Andmete kvaliteet ja haldamine: Kvaliteet sõltub täpsusest, täielikkusest, ajakohasusest, ühtlusest ja metaandmete kättesaadavusest. Õiged praktikad hõlmavad standardiseerimist, andmete kvaliteedi kontrolli ja dokumenteeritud metaandmeid ning kogutud andmete säilitust ning juurdepääsueeskirjade korraldamist. Isikuandmete töötlemisel kehtivad GDPR ning riiklikud andmekaitseõigused.

Eetilised ja õiguslikud aspektid: Andmete kogumisel tuleb tagada õiguspõhjus, olla läbipaistev eesmärkide ja kasutusviiside kohta, piirata kogutavat teavet ning vajaduse korral kasutada anonüümimist või deidentifikatsiooni. Isikute õigused, sealhulgas andmete ligipääs, parandamine ja kustutamine, tuleb tagada.

Väljakutsed ja head tavad: Peamised probleemid on madal vastusprotsent, esinemis- või valimikaksood, mõõtmisvead ja andmete puudulikkus. Parimad tavad hõlmavad hoolikat kavandamist, sobiva näidisvalimi suuruse määramist, metadate dokumenteerimist ning päritolu ja auditijälje hoidmist.