näidisvalimi

Näidisvalim on statistikas kasutatav alamhulk populatsioonist, mille põhjal tehakse järeldusi kogu populatsiooni kohta. Selle eesmärk on saada esinduslik ja usaldusväärne pilt populatsiooni omadustest ilma kogu populatsiooni uurimise kulutusi ja aega võtmata. Hea näidisvalim kajastab populatsiooni mitmekesisust ning vähendab esinduslike vigu.

Valimite tüübid ja valimise põhimõtted: juhuslik valim, kus iga populatsiooni liikmel on sama valimise tõenäosus; süsteemne valim, kus valim võetakse järjestikustest üksustest; kihiline valim, kus populatsioon jagatakse kihtideks ja igast kihist valitakse osakaal; klastervalim, kus valim koosneb valitud klastritest. Erinevad lähenemised püüavad parandada esinduslikkust ning vähendada ebatäpsust.

Kasutus: näidisvalim võimaldab hinnata populatsiooni tunnuseid, nagu keskmine ja proportsioon, ning arvutada usaldusvahemik ja vea suurus. See on laialdaselt kasutatud uuringutes, turu-uuringutes, sotsioloogilises ja demograafilises uurimistöös ning ka masinõppe mudelite arenduses, kus suured või kulukad kogumised oleksid ebasoodsad.

Piirangud ja riskid: valimi esinduslikkus sõltub valimise meetodist ja suurusest; mittetevastajad, vastamata jätmised ning mõõtmisvead võivad järeldusi kallutada. Vähene või ebaõigesti koostatud valim ei anna usaldusväärseid tulemusi kogu populatsioonist.

Seos ja näide: näidisvalim on uurimisprotsessi keskne samm. Näide: uuringu jaoks valitakse 1000 inimest juhuslikult, et hinnata rahva arvamust; kui valim on esinduslik, peegeldavad tulemused populatsiooni üldist arvamust usaldusväärselt.