mõõtmisvead

Mõõtmisvead tähistavad mõõdetud väärtuse ja tegeliku väärtuse vahet. Tõeline väärtus on mõõtmises tavaliselt teadmata, mistõttu tulemusi hinnatakse vigade põhjal. Mõõtmisvead tekivad mitmest allikast: seadmetest ja nende kalibreerimisest, kasutatava mõõtmisprotseduuri tingimustest ning keskkonnast ja inimese mõjust mõõtmise käigus.

Võib eristada süsteemseteks vigadeks ja juhuslikeks vigadeks. Süsteemne viga on püsiv või prognoositav viga, mis kaldub mõõtmisi ühte suunda ja sageli tuleneb seadme kalibreerimisest, ebaõigest mudelist või mõõtmisprotsessi piirangutest. Juhuslik viga muutub iga mõõtmisega ja tekib mürast, juhuslikest eristustest ja keskkonnast sõltuvatest teguritest. Mõlemad tüübid mõjutavad mõõtmise täpsust, kuid juhuslik viga kaob tavaliselt suurema mõõtmuste arvu korral, süsteemne viga mitte.

Täpsus ja järjepidevus (reprodutseeritavus) on mõõtmise kaks olulist omadust. Täpsus näitab kui lähedal on mõõtmise oodatud keskmine väärtus tegelikule väärtusele; järjepidevus kirjeldab kui sarnaselt saavad samm-sammult tehtud mõõtmised sama tulemuse. Ebakindluse mõiste hõlmab kõigi võimalike vigade ulatust; see võetakse arvesse usaldusvahemike ja standardhälvete kujul. Metrologias kasutatakse sageli rahvusvahelist ebakindluse raamistikku (GUM), mis võimaldab vigadest arutleda ja tulemusi edasi töödelda.

Vähenemine ja kontroll algab lõplikul kalibreerimisel ja regulaarsel kontrollil ning järgmisel õiges mõõtmisprotseduuril. Keskkonna ja tehnilise varustuse mõju vähendamiseks kasutatakse standardseid juhiseid, kvaliteedikontrolli, korrutatud mõõtmisi ning tulemuste kombineerimist ja korrektset veade arvutust. Nii saab suurendada mõõtmiste usaldusväärsust ja seiratavust.