kalibreerimisel

Kalibreerimisel viidatakse protsessile, mille käigus mõõtmisvahendi täpsus hinnatakse kindlate standarditega ning vajadusel korrigeeritakse, et saavutada soovitud täpsus ja järjepidevus. Protsess tagab mõõtmiste jälgitavuse ning vastavuse riiklike ja rahvusvaheliste standarditega.

Miks kalibreerimine on oluline? Usaldusväärsed ja täpsed mõõtmised on kvaliteedijuhtimise ja regulatiivsete nõuete aluseks. Kalibreerimine aitab vähendada vigu, tagada ühtlased tulemused ning võimaldab otsuseid teha kindlate andmete põhjal.

Protsessi peamised etapid on planeerimine ja viitamistandardite valik, mõõtmised viitestandarditega, tulemuste analüüs ja kõrvalekallete hindamine, vajadusel seadistuste korrigeerimine ning dokumentatsioon. Lõpuks esitatakse kalibreerimissertifikaat, mis kinnitab teostuse, kasutatud standardid, tulemused ja jälgitavuse.

Tüübid ja kaalutlused: täiskalibreerimine kontrollib kogu mõõtmisprotsessi ning kõikide parameetrite vastavust; osaline kontroll keskendub mõnele konkreetsele parameetrile või mõõtepunktile. Kalibreerimisvaba sagedus määratakse riskide, kasutuskoormuse ja kriitilisuse põhjal; kriitiliste vahendite puhul võib olla lühem intervall.

Jälgitavus ja standardid: kalibreerimine peab olema jälgitav rahvusvahelistele ja riiklikele standarditele. Tihti viitab see ISO/IEC 17025 organisatsioonide laborite pädevusele; lisaks järgitakse tööstusharu ja riiklike standardite nõudeid. Kalibreerimist tõendab sertifikaat, kus on toodud kuupäev, vahendi identifikaator, kasutatud standardid ja tulemused, kõrvalekalded ning soovitused.