kalibreerimisest

Kalibreerimine on protsess, mille käigus hinnatakse mõõteseadme täpsus ning vajadusel korrigeeritakse selle vastavust etalon- või standardväärtustele. Eesmärk on tagada mõõtmiste võrreldavus, usaldusväärsus ja nende tulemuste järjepidev seos rahvusvaheliste või riiklike standarditega. Kalibreerimine tagab, et seadme väljund on kooskõlas määratletud tolerantside ja mõõtude usalduspiiridega ning et mõõtmised on jälgitavad.

Protsess hõlmab tavaliselt plaani koostamist, seadme kontrolli vastavuses standarditele ning mõõtmisi, mis kasutavad tunnustatud standardväärtusi. Saadud erinevus standardväärtuse ja seadme lugemise vahel dokumenteeritakse ning vajadusel rakendatakse korrigeeriv säte või valem, et seade annaks soovitud tulemuse. Kalibreerimiskõver (kalibreerimisdiagramm) kirjeldab seose seadme väljundväärtuste ja etalonväärtuste vahel. Tulemusi esitatakse kalibreerimissertifikaadis või –protokollis, mis sisaldab tolerantsid, mõõtmisulatuse, kasutatavaid standardeid ja jälgitavuse teavet.

Tüübid ja rakendusalad hõlmavad laboratoorseid kalibreerimisi, mis viiakse läbi kontrollitud tingimustel, ning töökoha või väliskohal toimuvat kalibreerimist (on-site calibration). Kalibreerimine kehtib paljudele mõõteseadmetele, alates mõõdulintidest ja thermometeritest kuni labori varustuseni ning keerukamate instrumentideni nagu keerulised analüüsisüsteemid ja mõõteseadmed.

Olulised põhimõtted on jälgitavus (traceability) riiklike ja rahvusvaheliste standarditega, dokumentatsioon ja sagedus vastavalt kasutusvaldkonnale. Standardid, nagu ISO/IEC 17025 kalibraatori- või testimislaborite nõuded, suunavad nõuetekohast kalibreerimist ja kvalifikatsiooni. Kalibreerimine vähendab mõõtmisvigade riski, parandab kvaliteedi ning aitab tagada vastavust õiguslike ja tööstuslike nõuetega.