kogumismeetodite

Kogumismeetodid viitavad meetoditele ja protseduuridele, millega kogutakse andmeid uurimis- või arendusprojektides. Nad hõlmavad nii otsest kui ka teisest allikast ammutatud teavet ning võivad keskenduda nähtuste kirjeldamisele, suhete selgitamisele või põhjuse ja mõju uurimisele. Metoodiline valik sõltub uurimisküsimusest, ajalistest piirangutest, sihtrühmast ning eetilistest ja praktilistest kaalutlustest.

Esimene suur kategooria on esmase andmestiku kogumine, kus andmed kogutakse otse allikast: vaatlused, intervjuud (struktureeritud, poolstruktureeritud või avatud), küsitlused, fookusgrupid, eksperimendid, prototüüpide testimine ja päevikud. Teisene andmestik hõlmab juba olemasolevaid andmeid, nagu riiklikud registrid, arhiivid, ettevõtete andmebaasid, teadusartiklid ja ametlik statistika.

Vaatluse puhul võib kasutada osalus- või mitteosalist vaatlust, mis võimaldab koguda käitumise loomulikku konteksti ja kvalitatiivset materjali. Eksperimentidel on kontrollgrupp ja juhuslik jaotus, mis aitab tuvastada põhjuslikke mõjusid. Digitaalsetel platvormidel kogutud andmed, nagu veebiküsitlused või sensoripõhised mõõtmised, suurendavad katvust ja kiirust, kuid nõuavad hoolikat kvaliteedikontrolli ja eetilist käsitlemist.

Kvaliteetne kogumine sõltub uurimisküsimusest ja kontekstist ning nõuab läbipaistvat kavandit ning asjakohast eetikat. Eetilised kaalutlused hõlmavad informeeritud nõusolekut, anonüümsuse säilitamist ja andmete turvalist töötlemist. Andmete kvaliteeti tugevdab dokumentatsioon, piirangute selgitamine ja võimalus andmeid replikatsiooniga kontrollida.