taastamisnõuded

Taastamisnõuded on formaalsed kohustused taastada keskkond või ala pärast teatavaid tegevusi või keskkonnahäireid. Eesti regulatiivses kontekstis pannakse need tavaliselt vastutavale isikule — näiteks projekti arendajale, saastajale või muule kahju põhjustajale — eesmärgiga viia maa, vesi ja ökosüsteemid tagasi loomuliku või stabiilse seisundini pärast kahjustust. Tihti sisaldavad need ka kompenseerimis- või remondimeetmeid, kui täielik taastamine ei ole võimalik.

Taastamisnõuded kehtivad erinevates valdkondades nagu kaevandamine, ehitus, metsandus, õnnetuste järel tekkivad saasteprobleemid ja maa- kasutuse muutused. Need on tavaliselt sätestatud keskkonnalubades, mõjurihindamistes või regulatiivsetes määrustes ning võivad tulla ametilt või kohtult. Kohustuste sisu hõlmab töö ulatust, kehtestatud standardeid, vastutavat osapoolt ja täitmise tähtaegu.

Tüüpiline taastamisprotsess hõlmab taastamisplaani koostamist, mis kirjeldab sobivad meetodid, sooritusnõuded ja kuluarvestuse; finantsgarantii või tagatise seadmist töö katmiseks; taastamistööde teostamist; ning pidevat jälgimist ja aruandlust vastavuse kontrollimiseks. Mõnel juhul on kavas võimalik kasutata adaptiivset juhtimist, plaani korrigeerimist uute andmete korral. Eesmärk on vähendada keskkonnakahju, taastada ökosüsteemide teenused ja stabiliseerida maa- ning veekaitse vastavalt seadusele või kokkuleppele.

Järgimise tagamine toimub läbi keskkonna- või järelevalveasutuste ning vajadusel haldus- või kohtumenetluste. Mittejärgimine võib viia trahvide, plaani muutmise kohustuste või täiendavate taastamistöö tegemise kohustusteni; raskematel juhtudel võib kaasneda lubade peatamine või tühistamine.

Taastamisnõuded peegeldavad põhimõtet, et kahju põhjustaja peab kandma taastamise kulud ja et vajadusel rakendatakse täiendavaid meetmeid või muudetakse kava, et tagada keskkonnakaitse ja jätkusuutlik areng.