keskkonnakahju

Keskkonnakahju on keskkonnale tekitatud kahju, mis võib tuleneda saastejõududest, elurikkuse kahjustumisest, pinnase degradatsioonist, vee- või õhukvaliteedi halvenemisest ning loodusvarade liigse või kahjuliku kasutamisest. Kahju võib mõjutada nii ökosüsteeme kui ka inimeste tervist ja majanduslikke huve, näiteks põllumajandust, kalandust, turismi või kinnisvara väärtust. Selle ulatus sõltub kahju suurusest, kestusest ja taastumise võimalustest.

Keskkonnakahju käsitlemine on paljudes õigussüsteemides seotud vastutusega. Sageli kehtib saastaja maksab põhimõte ning kahju põhjustaja võib olla kohustatud kahju hüvitama, ennetavaid meetmeid võtma või kahjustatud keskkonna taastama. Riigi ja kohtute roll on hinnata kahju ja sobitada sellele asjakohased mehhanismid.

Hindamine ja otsustamine: Kahju suurus ja tagajärjed hindatakse sageli keskkonnaökoloogia, inimeste tervise ja majanduse kontekstis. Ekspertiarvamused, vaidlused ja järelevalve protsessid võivad olla osa hindamisest, mille tulemusena määratakse hüvitus või kohustus taastada.

Taaste- ja ennetusmeetmed: Taastamistööd võivad hõlmata reostatud alade puhastamist, elupaikade taastamist ja bioloogilise mitmekesisuse parandamist. Ennetusmeetmed hõlmavad nõuete täpsustamist, heit- ja saastepiirangute kehtestamist ning järelevalvet.

Rahvusvaheline kontekst: Keskkonnakahju ja vastutus on rahvusvaheliselt reguleeritud, ühendades riikide õigusakte ning keskendudes põhimõtetele nagu saastaja maksab ja keskkonnakaitse eesmärkide elluviimine.