südamelööke

Südamelöökide teema kirjeldab südame tööd ja selle rütmi. Süda tekitab lööke, kui lihas sunnitakse kokkutõmbuma ning verd pumpama südames ja vereringesse. Iga löök on osa südame rütmist toimimisest, mida kontrollivad südame elektrilised signaalid. Südamepuls on löökide sagedus minutis ning seda hinnatakse tavaliselt kui pulssi. Täiskasvanutel puhkeolekus on normaalne südame löögisagedus tavaliselt umbes 60–100 lööki minutis; nooremate laste puhul võib see olla kõrgem.

Südamelöökide taju ehk palpitatsioonid on kogemus, kus inimene tunneb oma südame kiiret, ebakorrapärast või tugevat tuklemist. Need tunded võivad olla ajutised ja täiesti normaalsed (nt pärast füüsilist pingutust, stressi, kofeiini või väikeste koguste alkoholi tarbimist), kuid neid võib põhjustada ka südame rütmihäire või muu tervisehäire. Kordsed või sagedased palpitatsioonid, koos valulikkuse, õhupuuduse, pearingluse või minestamisega, nõuavad meditsiinilist hindamist.

Põhjused võivad olla kerged ja ajutised või tõsised. Ajutised tegurid hõlmavad treeningut, kergelt stimulante (kofeiin, teatud rohud) ja dehüdratsiooni. Tõsisemad põhjused hõlmavad südame rütmihäireid (tahhükardia, bradükardia, arütmia), südamehaigusi, anemiat, kilpnäärme häireid, elektrolüütide kõikumisi või teatud ravimite kõrvaltoimeid.

Diagnostika hõlmab elektrokardiogrammi (EKG), Holteri jälgimist (24–48 tunni või rohkem), vajadusel ühekordset või pidevat südame monitorimist ning vereproove kilpnäärme, raua ja elektrolüütide hindamiseks. Ravi keskendub põhjusele: elustiili muutused (vaiksam söömine, kofeiini vähendamine), haiguste ravi, mõnikord beeta-blokaatorid või muud ravimid ning harvadel juhtudel südamestimulaator või protseduurid arütmia korrigeerimiseks. Paljud palpitatsioonid on kahjutud ja vajavad ainult jälgimist.