sõidukiemissiooni

Sõidukiemissioon on kontseptsioon, mis kirjeldab sõidukite õhku eritatavate kahjulike ühendite kogust ja koostist. See hõlmab nii väljatõmbeheitega seotud saasteaineid kui ka mittetõhususest põhjustatud osakesi, mis tekivad pidurdamisel, rehvi kulumisel ning teekatte kulumisel. Peamised saasteained on süsinikdioksiid (CO2), süsinmonoksid (CO), lämmastikoksiidid (NOx), lenduvad orgaanilised ühendid (VOC) ja osakesed (PM2.5 ja PM10). CO2 on peamiselt seotud kliimamuutustega, NOx ja VOC-d ning PM mõjutavad tervist ja õhukvaliteeti.

Mõõtmine ja regulatsioon: koguseid jälgitakse ning piirnorme rakendatakse riikide ja piirkondade kaupa. Euroopas reguleeritakse sõidukite emissioone Euroopa Liidu standarditega (Euro 5/6) ning CO2-emissioone seostatakse uue sõidukipargi keskmise näitajaga. Emissioonide mõõtmine tugineb standardsetele testtsüklitele, nagu WLTP, mis peegeldab tavapärast sõidukasutust. Ühtlustatud arvestus ja aruandlus võimaldavad võrdlust riikide lõikes.

Vähendamine ja tehnoloogiad: emissiooni vähendamiseks kasutatakse elektrilisi ja hübriidsõidukeid, suudetavaid kütuseid ning parandatud mootoritehnoloogiaid. Väljatõmbesüsteemidesse on rakendatud katalüütilisi konverteid, diisellämmastikoksiidi vähendavaid (SCR) süsteeme ning diiselkütuse näitajaid filtreid (DPF). Lisaks on olulised meetmed jalakäijate ja ühistranspordi arvu suurendamine ning linnaplaneering, mis vähendab liiklusummikuid ja sõiduki kasutust.

Tõnum ja mõju: sõidukiemissioonid on suur riikide ja tervishoiu ning keskkonna prioriteet. Olulised on igakülgsed lahendused, mis ühendavad tehnoloogilise edasimineku, kütuse ja energiasüsteemide ümberkujundamise ning tõhusa linnaplaneeringu.