silmadehaiguste

Silmadehaigused on haigused, mis mõjutavad silma struktuure ja nägemist. Need võivad puudutada esmast silmaosa (sarvkesta, iiris ja lääts) ning tagumist osa (võrkkest ja nägemisnärv) või silma ümbritsevaid kudesid. Haigused võivad olla ajutised või kroonilised, ning nende kulg ja prognoos sõltuvad haigusest, vanusest ning kaasuvatest riskiteguritest, nagu diabeet või pärilikkus.

Kõige levinumad haiguste kategooriad on: refraktiivsed haigused (miopia, hüperopia, astigmatism ja presbyopia), katarakt, glaukoom ning võrkkesta ja vaskulaarhaigused (diabeetiline retinopaatia ja vanusega seotud makuladegeneratsioon). Põletikulised haigused (konjunktiviit, keratiit, uveiit) ning silmaümbruse haigused kuuluvad samuti silmadehaiguste hulka. Vähemlevinud, kuid tõsised vormid hõlmavad võrkkesta eraldumist ja silma nakkushaigusi.

Sümptomid võivad hõlmata nägemise muutumist, udust nägemist, valgustundlikkust, punetust või silmavalu. Äkiline nägemiskaotus või halli sirmi liikumine on olukord, kus vajalik on viivitamatu arstiabi. Diagnoos tehakse põhjaliku silmaeksami, mille osaks võivad olla refraktiivtestid, tonomeetria, oftalmoskoopia ja vajadusel optilise koherentsus-tomograafia (OCT) või angiograafia.

Ravi sõltub haigusest. Refraktiivsete haiguste korrigeerimiseks kasutatakse prille või kontaktläätsi; põletikuliste või rõhuhaiguste korral silmatilgad või suukaudsed ravimid; operatsioonid võivad hõlmata katarakti eemaldamist või glaukoomi kirurgiat. Ennetus ja regulaarne silmade kontroll on eriti olulised vanematel kui 40 eluaastal, diabeedi või kõrge vererõhuga inimestel. Silmade kaitse UV-kiirguse eest ja tervislik eluviis vähendavad riske.