vererõhuga

Vererõhk viitab rõhule, mida veri avaldab veresoone seinale. Seda mõõdetakse kahes näitajas: süstoolne ja diastoolne rõhk. Süstoolne rõhk on kõrgeim väärtus, mis tekib südame kokkutõmbumisel ehk löögil, diastoolne rõhk on madalaim väärtus, mis esineb südame lõõgastumisel ehk puhkehetkel. Vererõhku väljendatakse millimeetrites elavhõbedas (mmHg), kus esimene number on süstoolne ja teine diastoolne rõhk.

Normaalne vererõhk on üldiselt alla 120/80 mmHg. Vererõhk, mis on pidevalt kõrgem kui 130/80 mmHg, võib viidata hüpertensioonile ehk kõrgele vererõhule. Hüpertensioon on krooniline seisund, mis suurendab südamehaiguste, insuldi ja neeruhaiguste riski. Vererõhk, mis on pidevalt madalam kui 90/60 mmHg, võib olla hüpotensioon ehk madal vererõhk, mis võib põhjustada pearinglust ja minestamist.

Vererõhku mõjutavad mitmed tegurid, sealhulgas vanus, geneetika, füüsiline aktiivsus, toitumine, kehakaal, stress ja suitsetamine. Vererõhu regulaarne kontrollimine on oluline tervise säilitamiseks. Vererõhu mõõtmiseks kasutatakse spetsiaalset aparaati, mida nimetatakse tonomeetriks. Tulemuste tõlgendamiseks ja vajadusel ravi määramiseks on soovitatav konsulteerida arstiga.