pärilikkus

Pärilikkus on tunnuste üleandmine vanemalt järglastele läbi geneetiliste mehhanismide. See selgitab, miks teatud omadused esinevad perekondades ning miks mõningad tunnused ilmnevad ainult teatud põlvkondades. Pärilik teave asub organismi DNA-l ning on tihti seotud kromosoomide struktuuriga.

DNA-l asuvad geenid. Geen on DNA järjestus, mis kodeerib valkude või RNA molekulide sünteesi ning seetõttu kujundab tunnuseid. Erinevad alleelid on sama geeni erinevad variandid. Kromosoomid kannavad suurt osa pärilikkuse informatsioonist; meiosis loob vanemlike gametide kaudu uue järglase genotüübi.

Mendel tõestas, et tunnused pärivad dominantsuse ja recessiivsuse kaudu. Dominaalsed alleelid ilmnevad fenotüübis, kui need on olemas; recessiivsed alleelid ilmuvad fenotüübis ainult siis, kui domineeriv alleel puudub. Ta kirjeldas samuti segregeerumist ja sõltumatut kombineerumist vanemlike geenide ristamisel.

Meioos ja rekombinatsioon annavad genotüüpide mitmekesisuse: sugurakkude moodustamise käigus kromosoomid eralduvad ning geenijärjestused rekombineeruvad, mis loob geneetilise varieeruvuse populatsioonis.

Mutatsioonid võivad tekitada uusi alleele; epigenetika uurib, kuidas keskkond ja areng mõjutavad geenide avaldumist ning milline on nende mõju pärilikkusele, sageli ilma DNA järjestust otseselt muutmata.

Pärilikkuse uurimine on aluseks meditsiinilisele geneetikale, võimaldades haiguste riskide hindamist, geneetilist nõustamist ning populatsioonigeneetika ja bioloogilise mitmekesisuse mõistmist.