seljaajukahjustusi

Seljaajukahjustused viitavad füüsilistele vigastustele selgroolülides, seljaajus või selle ümbritsevates kudedes, mis võivad põhjustada ajutist või püsivat muutust seljaaju funktsioonis. Need kahjustused võivad tekkida mitmel põhjusel, sealhulgas traumad nagu autoõnnetused, kukkumised, spordivigastused või vägivallategude tagajärjel. Samuti võivad seljaajukahjustusi põhjustada mitte-traumaatilised tegurid, nagu seljaaju kasvaja, seljaaju verevarustuse häired, selgrookõverused, degeneratiivsed haigused või nakkused.

Kahjustuse tagajärjel võivad tekkida erinevad sümptomid, sõltuvalt vigastuse raskusest ja asukohast. Need võivad hõlmata tundlikkuse kaotust, lihasnõrkust, liikumisvõime piirangut, kontrolli kaotust põie ja soolte üle ning valu. Kui seljaajukahjustus on täielik, tähendab see täielikku tundlikkuse ja liikumisvõime kadu kahjustuse tasemest allpool. Mittetäieliku kahjustuse korral säilib osaline funktsioon.

Diagnoosimine hõlmab tavaliselt füüsilist läbivaatust, neuroloogilist hindamist ja pildiuuringuid, nagu röntgen, kompuutertomograafia (CT) või magnetresonantstomograafia (MRI), et hinnata vigastuse ulatust. Ravi eesmärk on stabiliseerida selgroog, vähendada turset ja valu ning taastada võimalikult palju funktsiooni füsioteraapia, taastusravi ja mõnikord ka kirurgia abil. Seljaajukahjustusest taastumine võib olla pikk ja keeruline protsess, mis nõuab sageli elukestvat kohanemist.