rekultivatsiooni

Rekultivatsioon on inimtegevuse tagajärjel halvenenud või lootusetuks muutunud maade taastamine ja taotluslik muutmine nii, et need saaks jälle kasutusele võtta või ökoloogiliselt stabiliseeruda. Peamised eesmärgid on mullastiku ja vee-laadide parandamine, erosiooni vähendamine, taimkatte uuendamine ning maa kasutusvõimaluste taastamine või suurendamine. Rekultivatsiooni võib kohaldada erinevates kontekstides, kuid kõige sagedamini nähakse seda seoses kaevandusalade, tehnorahade ja tööstusmaadega, mis vajavad mullastiku puhastamist, mulla struktuuri taastamist ning sobiva taimestiku ja elupaikade loomist.

Tavapärane rekultivatsiooni protsess koosneb hindamisest, kavandamisest, teostusest ja järelhooldusest. Esimeses etapil määratakse kahjustuse ulatus, mullas sisalduvad saasteained ning kliimasoovlikud tingimused. Kavandamises arvestatakse soovitud kasutusvõimalustega ning koostatakse samm-sammuline tegevuste plaan, mis hõlmab pinnaseparandust, drenaaži võrkude korrastamist, erosioonikaitset ja taimestiku sadestamist. Teostus sisaldab vajalikke maa Töid, mulla pindamise, mullasegude lisamise ja taimede või mullapõhise katte paigaldamist. Järelhooldus ja monitooring tagavad, et projekt stabiliseerub ning ohud või saaste tagasihoidlikult kontrolli all jäävad.

Rekultivatsiooni tulemuseks on majanduslikult kasutatav või ökoloogiliselt taastatud maapind, mis võib pakkuda uueks kasutuseks põllumajandust, metsandust, elava looduskeskkonna või linnakasutuse võimalusi. Oluline on planeerimine ja pikaajaline hooldus ning koordineeritud jõupingutused, et säilitada ning parandada mullastikku, veevarustust ja elupaikade mitmekesisust. Väljakutsed hõlmavad kulusid, saastete kontrolli, kliimatingimusi ja üleminekut omavalitsuste nõuetele ning kaasata tuleb kohalikke kogukondi ja erialaspetsialiste.