reguleerimisprotsess

Reguleerimisprotsess on süsteemne tegevuste kogum, mille käigus kujundatakse, muudetakse või kehtestatakse õigusaktid ja muud regulatsioonid. Protsessi eesmärk on kaitsta avalikku huvi, tagada õiguskindlus ning luua turvalised, õiglased ja konkurentsivõimelised tingimused.

Tavaliselt hõlmab protsess järgmisi etappe: vajaduste tuvastamine; poliitika kujundamine ja reguleerimisvahendite valik; õigusakti koostamine või muudatuste ettepanek; kaasamine ja avalik konsultatsioon; mõju hindamine (sh kasu-kulu analüüs); otsustusprotsess; väljastamine ja jõustamine; järelhindamine.

Osapooled on seadusandjad, reguleerivad ametid ja valitsusasutused; kaasatakse huvirühmad, ettevõtted, kodanikud ja ühendused. Tulemuseks on reeglid, mis peaksid olema läbipaistvad, prognoositavad, proportsionaalsed ning tugineda tõenditele ja mõjuhindamise tulemustele.

Põhimõtted hõlmavad läbipaistvust, proportsionaalsust, ennustatavust, vastutust ja tõendipõhist hindamist. Regulatiivsete otsuste tegemisel rakendatakse sageli mõju hindamist ning kaasamist, et tagada õiguslik selgus ja asjakohasus.

Väljakutsed hõlmavad huvide tasakaalustamist, reguleerimise pikkust ja ressursinõudeid, regulatiivse koormuse mõju ettevõtetele ja ühiskonnale ning kiiruse ja tehnoloogiliste muutuste vahelise pinge haldamist. Järelhindamine aitab kontrollida, kas eesmärgid on saavutatud ja kas vajatakse parandusi või kaotusi.

Kokkuvõttes suurendab tõhus reguleerimisprotsess õiguskindlust, avalikku usaldust ning paremaid investeerimis- ja innovatsioonitingimusi.