tasakaalustamist

Tasakaalustamist on mõiste, mida kasutatakse nii inimliikumise kui ka mehhaaniliste süsteemide tasakaalustamise kirjeldamiseks. Inimese kontekstis tähendab see keha stabiilsuse hoidmist ja postuuri kontrolli nii seistes kui liikudes, kasutades visuaalset, vestibulaarset ja proprioceptiivset infot ning vastuseid lihasjõu kaudu. See on oluline nii vigastuste ennetamisel, taastusravis kui spordis koordineerimise ja tasakaalu parandamisel.

Sõna „tasakaalustamine“ tähistab tasakaalu loomist või säilitamist; vorm „tasakaalustamist“ on selle tegusõna käänduv nimetus.

Rakendused hõlmavad meditsiini ja taastusravi, sporditreeningut ja kukkumiste ennetamist vanemas eas. Eesmärk on suurendada stabiilsust ja koordinatsiooni ning vähendada vigastuste ohtu, eriti olukordades, kus tasakaal on häiritud või muutub kiiresti.

Meetodid ja harjutused hõlmavad tasakaalupõhiseid tegevusi nagu seism ühe jalaga, lühike ja pikk samm ning dünaamilised harjutused ebastabiilsetel pindadel. Kasutatakse ka visuaalse ja vestibulaarse süsteemi stimulaatoreid (silma sulgemine, pea pööramine) ning koordineerimise ja jõu kombinatsiooni harjutusi. Harjutuste raskus kohandatakse vastavalt isikule.

Hindamine võib sisaldada Romberg'i testi, ühe jala seisu ning vajadusel standardiseeritud katseid nagu Timed Up and Go või Berg Balance Scale. Populatsioonist sõltuvalt valida võib ka spetsiifilised hindamised.

See on interdistsiplinaarne valdkond, mis ühendab kineesi, neuroloogia, vestibulaarse ja proprioceptiivse süsteemi teadmised ning on oluline nii igapäevaelus kui spordis.