reflektiivsuse
Reflektiivsuse mõiste viitab võimele mõelda oma kogemuste, teadmiste ja tegevuste üle ning arvestada nende allikate ning mõju kontekstiga. Erinevates valdkondades tähistab reflektiivsus erinevaid nähtusi, kuid ühiseks jooneks on enesega tegelemine ja eneseanalüüs. Mõistet kasutatakse nii keele-, kultuuri- kui sotsiaalteadustes, filosoofias ja loogikas.
Keelelises kontekstis tähistab reflektiivsus situatsiooni, kus tegevus suunatakse tagasi tegija poole ning seda märgitakse reflektiivsete asesõnade
Sotsiaalteadustes on refleksiivsuse keskne mõiste uurija ja uuritava suhte kriitiline refleksioon. See hõlmab teadusliku positsiooni, eelteooriate
Filosoofias ja loogikas viitab reflektiivsus võimele tekitada eneseviiteid ja eneseanalüüsi. See hõlmab küsimusi teaduse põhjenduste ja
Oluline on mõista reflektiivsuse piirid: see võib suurendada konteksti- ja teaduslikku läbipaistvust, kuid samal ajal suurendada