paanikahäirega

Paanikahäirega on psüühikahäire, mida iseloomustavad ootamatud ja korduvad paanikahood. Paanikahoog on äkiline intensiivse hirmu või ärevuse periood, mis saavutab oma haripunkti mõne minutiga. Selle ajal võivad tekkida füüsilised ja kognitiivsed sümptomid, nagu südamepekslemine, higistamine, värisemine, õhupuudus, valu rinnus, iiveldus, pearinglus, surmahirm või kontrolli kaotamise tunne.

Inimesed, kes kannatavad paanikahäire all, võivad tunda pidevat muret uue paanikhoo pärast, mis võib viia käitumuslike muutusteni, näiteks teatud olukordade või kohtade vältimisele, kus paanikahoog on varem esinenud või kus on oht, et see võib tekkida. Seda vältivat käitumist nimetatakse paanikahäire puhul sageli agorofoobiaks, kuigi paanikahäire ja agorofoobia ei pruugi alati koos esineda.

Paanikahäire põhjused ei ole täielikult teada, kuid arvatakse, et selle tekkes mängivad rolli geneetilised tegurid, aju keemiatoime muutused ja stressirohked elusündmused. Diagnoos pannakse tavaliselt kliinilise hinnangu ja sümptomite põhjal.

Ravi võib hõlmata psühhoteraapiat, eriti kognitiivset käitumisterapeediat (KKT), mis aitab inimestel õppida paanikahoogudega toime tulema ja nende tekke mõtteid ning käitumist muutma. Samuti võib kasutada ravimeid, nagu antidepressandid ja ärevusevastased ravimid, et leevendada sümptomeid. Paanikahäirest on võimalik paraneda või õppida seda edukalt juhtima sobiva ravi ja toetusega.