omadussõnaühendused

Omadussõnaühendused on grammatiline nähtus, kus kaks või enam sõna moodustavad ühtse kirjeldava omadussõna, mis modifitseerib nimisõna. Neid kasutatakse peamiselt nimisõna ees ning nad väljendavad värvi, suurust, materjali, kvaliteeti või hinnangut. Omadussõnaühendeid võib pidada laiemalt kui mitu sõna, mis käituvad ühe kirjeldava omadussõnana.

Moodustamine ja vormid võivad erineda. Tihti on tegemist kahe omadussõna või omadussõna ja osaliselt nimisõna koostööga, mille tulemusel tekib ühtne kirjeldav ühendsõna, näiteks helesinine, punakaspruun või valge-kuldne. Mõned ühendused kirjutatakse ühe sõnaga (helesinine, punakaspruun), teised võivad olla sidemärgiga (valge-kuldne). Muutumatuse korral võivad teised vormid tekkida käänamisel: genitiivis võib näitlik olla punakaspruuni auto.

Kasutus ja funktsioon. Omadussõnaühendused annavad kirjeldusteraapia nüansse ning neid kasutatakse nii kirjeldavas kui ka predikatiivses positsioonis: näiteks "punakaspruun auto" või "auto on helesinine". Kui nimisõna on käsul või vaatamata, käänatakse ühendit vastavalt nimisõna grammatilisele vormile.

Mõjukad näited hõlmavad värvi- või kvaliteedinimesid ning sageli neil puudub täpne vastavus ühe sõnaga. Olulist rolli mängib ka orthograafia: mõned ühendused on kinnised sõnad, teised kipuvad kirjutama sidemärgiga või kõrvu eraldi. Omadussõnaühendused on levinud kirjanduses ja tehnilises keelest ning annavad täpsema kirjelduse kui üksikud omadussõnad.