Muutumatuse

Muutumatuse mõiste viitab omadusele, mille puhul midagi ei muutu ajas või mille muutumist on raske esile kutsuda. See kirjeldab püsivat olekut või muutumatu olemuse kvaliteeti ning võib kehtida nii füüsilises maailmas kui ka abstraktsetes ideedes. Sõna tähistab otseselt “muutuse puudumist” või “püsivust”.

Filosoofias ja teoloogias on muutumatust käsitletud kui püsiva olemuse või essentsi omadust; mõnikord rõhutatakse, et teatud omadused ei muutu ajast või olukordadest sõltumatult. Teoloogias nähakse sageli Jumala muutumatust olemust kui püsivat alusmõistet, millel ei ole ajas muutumist.

Teaduses ja matemaatikas nähakse muutumatust sageli kui invariantsust ja konstantseid väärtusi: loodusseadused kehtivad sõltumata tingimustest ning teatavad matemaatilised omadused jäävad muutumatuks teatud transformatsioonide korral. Informaatikas kirjeldatakse mõistet sageli immutability ehk andmete muutumatust: kui objekti sisu ei saa pärast loomist muuta, suurendab see koodi töökindlust ja lihtsustab harkvara haldust.

Igapäevases kasutuses võib muutumatust viidata isikuomadustele, kultuurilistele või traditsioonilistele väärtustele, mis on ajas püsivad või mida peetakse eeliselt muutumatuteks. Seosed hõlmavad ka konstantu, invariantsust, püsivust ja stabiilsust.