närvihaiguste

Närvihaigused, tuntud ka kui neuroloogilised haigused, on meditsiiniliste seisundite rühm, mis mõjutavad kesknärvisüsteemi (aju ja seljaaju) või perifeerset närvisüsteemi (närvid, mis ühendavad kesknärvisüsteemi lihaste ja organitega). Need haigused võivad põhjustada laia valikut sümptomeid, sõltuvalt sellest, millist osa närvisüsteemist nad mõjutavad.

Sümptomid võivad hõlmata muutusi liikumises, nagu lihasnõrkus, krambid või koordinatsioonihäired. Samuti võivad ilmneda muutused tundlikkuses, näiteks tuimus, kihelus või valu. Kognitiivsed ja psühholoogilised muutused, nagu mäluhäired, kontsentratsiooniprobleemid, meeleolu kõikumised ja käitumishäired, on samuti tüüpilised. Epilepsia, millele on iseloomulikud korduvad krambid, on üks tuntud närvihaigus.

Närvihaiguste põhjused on mitmekesised. Mõned on pärilikud, teised võivad olla põhjustatud infektsioonidest, traumast, ainevahetushäiretest, autoimmuunprotsessidest või degeneratiivsetest muutustest ajus. Vanusega seotud haigused, nagu Parkinsoni tõbi ja Alzheimeri tõbi, on samuti levinud närvihaigused.

Diagnoosimine hõlmab tavaliselt neuroloogilist läbivaatust, kus hinnatakse reflekse, lihasjõudu, koordinatsiooni ja meele teravust. Lisauuringutena kasutatakse sageli neuroimaging meetodeid nagu magnetresonantsstomograafia (MRI) ja kompuutertomograafia (CT), samuti elektrokeemilisi uuringuid nagu elektroentsefalograafia (EEG) ja elektromyograafia (EMG).

Ravi sõltub konkreetse haiguse tüübist ja tõsidusest. Mõned närvihaigused on kroonilised ja neid ei saa täielikult välja ravida, kuid ravi võib aidata sümptomeid leevendada ja elukvaliteeti parandada. Ravi võib hõlmata ravimeid, füsioteraapiat, tegevusteraapiat ja mõnel juhul ka kirurgilist sekkumist.