närvisüsteemist

Närvisüsteem on keha juhtimise ja vastuste süsteem. See jaguneb kaheks peamiseks osaks: kesknärvisüsteem (KNS) ja perifeerne närvisüsteem (PNS). KNS koosneb ajust ja seljaajust ning töötleb tajutud informatsiooni ning juhib keha toiminguid. PNS hõlmab kõiki närve, mis ühendavad KNSi kõigi organite ja kudedega. PNSi autonoomne osa kontrollib tahtmata toiminguid, nagu südametegevus ja seedimine, ning jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks.

Närvisüsteemi põhielemendid on neuronid ja gliarakkud. Neuronidel on dendridid, mis võtavad vastu signaale, ja akson, mis edastab need edasi teisele neuronile või organile. Sünapsid kannavad signaale neurotransmitterite abil. Kesk- ja perifeerse närvisüsteemi vahel on tihe koostöö: CNSis toimuvad informatsiooni töötlemine ja koostöö, PNS edastab infot kehas tegutsemiseks ja kogeb reaalseid stiimuleid. Müeliinkihi roll on juhtivuse kiirendamine; CNSis moodustavad müeliini oligodentrotsüüdid, PNSis Schwanni rakud.

Närvisüsteemi peamised funktsioonid hõlmavad sensoorset teabe kogumist, infotöötlust ja vastuste genereerimist. See kontrollib liikumist, tasakaalu, kehatemperatuuri ja seedetrakti ning osaleb kognitiivsetes toimingutes nagu mälu ja keel. Refleksid pakuvad kiireid, automaatseid vastuseid.

Areng ja tervis: embrüonaalsel etapil areneb närvisüsteem ajust ja seljaajust koosneva võrgu kujunemisega. Närvisüsteemi haigused ja vigastused võivad mõjutada mälu, liikumist või autonoomseid funktsioone ning hõlmavad nii neurodegeneratiivseid kui demüelinatsiooni haigusi ning traumade tagajärgi. Teadlik eluviis ja varajane diagnoos võivad aidata haiguste mõju vähendada.