neuropildistamisel

Neuropildistamisel ehk neuroimaging on meetodite kogum, mille abil kujutatakse aju struktuuri, funktsiooni ja metaboolset aktiivsust. See valdkond ühendab erinevaid pildistamistehnikaid, mille eesmärk on haiguste diagnoosimine, haigusprotsesside mõistmine ning ravialgoritmide ja uuringute planeerimine.

Peamised tehnoloogiad jagunevad struktuurseks ja funktsionaalseks pildistamiseks. Struktuurne pildistus hõlmab kompuutertomograafiat ja magnetresonantstomograafiat (MRT), mille abil toodetakse aju anatoomiliste struktuuride kõrge lahutusvõime kujutised. Funktsionaalne pildistamine mõõdab aju aktiivsust ajutöö ajal: fMRI (funktsionaalne MRT) kirjeldab verevarustuse muutusi neuronite aktiivsuse ajal, PET ja SPECT kasutavad radioaktiivseid märgiseid metabolismi ja neurotransmitterite leviku jälgimiseks. Difusioon-MRT (DTI) hindab valgeaine kiudude suundumist ja ühendusi. Täiendavalt on kättesaadav magnetresonants spektroskoopia (MRS) metaboolsete näitajate saamiseks ning perfusiooni hindamiseks ASL-tehnikaid kasutades.

Rakendused: kliiniliselt kasutatakse neuropildistust insultide, dementsuse ja demüelinatsioonihäirete diagnoosimisel ning haiguse jälgimisel; kirurgiliste kavatsuste planeerimisel ajukasvajate või epilepsia puhul; ning uuringutes aju struktuuri–funktsiooni seoste ja kognitiivsete protsesside kaardistamiseks.

Piirangud ja riskid: pildistamise ajal võivad esineda liikumis- ja artefaktide probleemid ning tehnilised piirangud; kiirgusega pildistamisel nagu CT ja PET kaasneb kiirgusdoos; kontrastsusainete võimalikud kõrvaltoimed; uuringute kõrge hind ja vajadus kvalifitseeritud interpreetide järele; tulemuste tõlgendamine nõuab sageli multimodaalset lähenemist.

Töökäik neuropildistamisel hõlmab patsiendi teavitust ja nõusolekut, pildistamist, andmete eel- ja põhiprosessimist, analüüsi ning tulemuste tõlgendamist kliinilisel või teaduslikul kontekstis. Seadistatakse kvaliteedi standardid ja järgitud juhised ning tagatakse konfidentsiaalsus ja andmete turvaline kasutamine.