närvivahendajaid

Närvivahendajad, tuntud ka kui neurotransmitterid, on keemilised sõnumitoojad, mis mängivad olulist rolli närvisüsteemi toimimises. Need molekulid võimaldavad neuronitel ehk närvirakkudel omavahel suhelda, edastades signaale ühelt närvirakult teisele läbi sünapsi, mis on neuronitevaheline ühenduskoht. Närvivahendajad vabanevad närviraku presünaptilisest otsast ja seonduvad seejärel postsünaptilise närviraku retseptoritega, põhjustades kas erutus- või pärssivat mõju postsünaptilisele neuronile.

On olemas mitmesuguseid närvivahendajaid, millest igaühel on erinevad funktsioonid ja mõjud. Tuntumate hulka kuuluvad atsetüülkoliin, mis osaleb lihaste liikumises ja mälus, dopamiin, mis on seotud naudingu, motivatsiooni ja liikumise reguleerimisega, serotoniin, mis mõjutab meeleolu, und ja isu, ning glutamaat, mis on peamine erutuslik närvivahendaja kesknärvisüsteemis. GABA (gamma-aminovõihape) seevastu on peamine pärssiv närvivahendaja, aidates vähendada neuronite erutatavust.

Närvivahendajate tasakaal on kriitilise tähtsusega normaalseks füsioloogiliseks ja psühholoogiliseks toimimiseks. Häired närvivahendajate tootmises, vabanemises, taastootmises või retseptorite funktsioneerimises võivad põhjustada mitmeid neuroloogilisi ja psühhiaatrilisi seisundeid, nagu depressioon, ärevushäired, skisofreenia, Parkinsoni tõbi ja Alzheimeri tõbi. Paljud ravimid, sealhulgas antidepressandid ja psühhoosivastased ravimid, toimivad reguleerides närvivahendajate taset või toimet.