kesknärvisüsteemis

Kesknärvisüsteem (eesti keeles ka käändevormis kesknärvisüsteemis) on närvisüsteemi keskne osa, mis koosneb ajust ja seljaajust. See vastutab sensoorse informatsiooni töötlemise, reflekside, tahkeliste ja autonoomsete funktsioonide ning kõrgemate kognitiivsete võimete — mälu, tähelepanu, keele ja otsustusvõime — koordineerimise eest.

Struktuuriliselt jaguneb kesknärvisüsteem halliks aineks (neuroonide kehade kontsentratsioonidens) ja valgeks aineks (närvivõrgustike aksonite müeliinkestad). Peamised rakutüübid on närvirakud (neuronid), mis edastavad impulsse, ning gliaalrakud, mis toetavad, isoleerivad ja toitavad neuroneid. Aju sisaldab mitmeid piirkondi (suureaju, väikeaju, ajutüvi), mis täidavad spetsiifilisi funktsioone.

Kesknärvisüsteemi kaitse hõlmab koljulukku, selgroo luid, ajukelmeid (meningid) ja tserebrospinaalvedelikku, mis amortiseerib lööke ning aitab ainevahetust. Arenguline disain toimub embrüonaalses faasis närivoodist ja on tundlik geneetiliste ja keskkondlike mõjurite suhtes.

Levinumad häired on insult, neurodegeneratiivsed haigused (nt Alzheimeri ja Parkinsoni tõbi), traumajärgsed vigastused ja nakkuslikud või põletikulised protsessid. Diagnostika tugineb neuroloogilisele hindamisele ning pildiuuringutele nagu MRI ja CT. Uuringud keskenduvad närviühenduste toimimisele, taastumismehhanismidele ja uutele ravimeetoditele, sealhulgas taastusravile ning biomeditsiinilistele tehnoloogiatele.