monomeeriühikutest

Monomeeriühikud on polümeeride ehitusplokid, mis korduvad polümeeri ahelas. Iga korduvühik pärineb monomeerist ja moodustab polümeeri korduva struktuuri. Additsioonipolümerimisel on korduvühik tavaliselt monomeeri jääk, mis säilitab enamasti monomeeri struktuuri; kondenseerumispolümerimisel võib korduvühik sisaldada osi erinevatest monomeeridest ning lõpp-osa võib erineda sõltuvalt reaktsioonist.

Monomeeriühikute struktuur määrab polümeeri omadused. Pikkus, külggrupid, polaarus ja võime moodustada kristallilist ahelat mõjutavad tihedust, jäikust, painduvust ja termilisi omadusi ning keemilist vastupanu. Näited: polüetüleen (PE) saadakse etüleeni monomeerist; polüvinüülkloriid (PVC) vinüülkloriidist; polüstüreene (PS) stiüroolist. Kondenseerumispolümeeride puhul võivad korduvühikud pärineda mitmetest monomeeridest ning kõrvalproduktide eraldumine võib toimuda polümerimise käigus.

Koosmonomeeri korral on võimalik saada kopolümeere, mis koosnevad kahest või enamast monomeerist. Need võivad olla juhuslikud (random), blokk-kopolümeerid või muude mudelite alusel struktureeritud. Kopolümeeride koostis ja korraldus võimaldavad kohandada materjali omadusi, nagu elastsus, vastupidavus keemilistele mõjuritele ja koostöökvaliteet.

Kokkuvõttes on monomeeriühikutest arusaamine keskne polümeeride mõistmiseks ja disainimiseks, kuna korduvühik määrab mitte ainult keemilise koostise, vaid ka polümeeri mehhaanilised ja termilised omadused ning töödeldavuse.