polümeeri

Polümeeri ehk polümeeri on suur molekul, mis koosneb korduvatest monomeeridest, ühendatud kovalentsete sidemetega. Monomeerid võivad olla sama tüüpi (isopolümeer) või erinevad (copolümeer). Polümeeri koostis ja monomeeride järjestus määravad selle omadused ning kasutusalad.

Polümeeri struktuur võib olla lineaarne, hargnenud või ristseotud, ning see võib olla kristalliline või amorfne. Need tunnused mõjutavad jäikust, sulamistemperatuuri, läbipaistvust ja mehhaanilisi omadusi.

Polümeriseerimine toimub peamiselt kahe mehhanismi kaudu: additsioon- (otsast otsa liitumine ilma kõrvalproduktideta) ja kondensatsioon – (liitumise kõrval tekivad väikesed molekulid, sageli vesi). Näited additsioonpolümeriseerimisega valmistatud polümeeridest: polüetüleen, polüpropüleen, polüstüreen. Kondensatsioonpolümeerideks on näiteks polüesterid ja polüamidiidid.

Polümeerid jagunevad peamiselt termoplastideks, termostseteks ja elastomeerideks. Termoplastid sulavad kuumutamisel ja neid saab vormida korduvalt; termostsetid jäävad kõvaks pärast kuumutamist ja ei taandu. Elastomeerid on kergelt deformeeritavad ning naasevad algsesse vormi ka püsiva koorma all.

Looduslikud polümeerid, nagu tselluloos, proteiinid ja nukleiinhapped, on elusorganismide struktuuri ja funktsiooni aluseks. Sünteetilised polümeerid hõlmavad plastikut, kiude ja liime ning neid kasutatakse pakendamisest kuni meditsiinini.

Keskkonnamõjud: polümeerid võivad olla püsivad ning nende taaskasutus ning lagunemine on sageli keerulised. Uuringud keskenduvad ringlusele, keemilisele taaskasutusele ja biolagunevate või taaskasutatavate polümeeride arendamisele.