kondensatsioon

Kondensatsioon on gaasilise faasi muutumine vedelaks. See tekib, kui gaas jahutatakse või rõhku tõstetakse nii, et gaasis olevate molekulide kineetiline energia langeb ja nad hakkavad üksteisega koonduma vedelikuks. Eriti selgelt nähtav on veeauru kondenseerumine: niiskus muutub vedelikeks tilgadeks, kui temperatuur langeb dew pointini või kui rõhk muutub küllastuseni.

Atmosfääris on kondenseerumine oluline nähtus. Veeaur kondenseerub tilkudena ning tekivad kaste, udu ja pilved. Dew point on see temperatuur, mille juures õhk muutub küllastunuks ja veeaur hakkab kondenseeruma. Kondenseerumise hõlbustamiseks on vaja kondenseerumisnukleid, näiteks aerosooli osakesi, mis annavad vedelikule alust tilkade moodustumiseks.

Tehnilises ja tööstuslikus kontekstis kasutatakse kondenseerumist vedelike eraldamiseks ja energiaga seotud protsessides. Kondensorid ja jahutussüsteemid muudavad veeauru vedelaks või teiseks gaasiks, vabastades samal ajal soojust. Kondenseerumine on seetõttu oluline osa külmumisest, soojuspumpadest, distillatsioonist ja paljudest tööstusprotsessidest.

Kondensatsiooni mõisted hõlmavad ka erinevaid vorme, nagu filmkondensatsioon ja tilk-kondensatsioon, ning neid mõjutavad temperatuur, rõhk, pindade omadused ja olemasolevad aerosool-nuklid. See nähtus on nii looduslik kui ka inimtekkeline ning selle mõistmine on tähtis meteoroloogias, klimatis ja tehnilises arenduses.