tilkkondensatsioon

Tilkkondensatsioon on kondenseerumise vorm, mille käigus veeaur muutub vedelaks tilgaks. See tekib tavaliselt siis, kui õhu temperatuur on lähedal dew pointile või ületab selle ning niiskus on kõrge. Kui temperatuur langeb või veeauru sisaldus õhus kasvab, tekivad kondenseerumise tilgad pinnale või õhku.

Mehhanism on järgmine: veeaurust tekkiva kondenseerumise jaoks on vaja kondensatsiooninukleuseid (nanoosakesed). Kui õhu vesiainete küllastus ületab stabiilse taseme, algab tilkade kasv ning nad omandavad suurust ja koonduvad. Tilgad võivad jääda pinnale ning viimaks raskuse mõjul tilkuda. Tilkkondensatsioon võib ilmneda nii pindadele kui ka õhku sisenenud tilgi- ja uduvormina, olenevalt tingimustest.

Soodustavad ja piiravad tegurid hõlmavad pinna temperatuuri, õhu niiskustaset, ventilatsiooni ja materjalide omadusi. Pindkondensatsioon ilmneb tavapäraselt akendel, rude- ja katusepindadel ning muudel külmadel või givides eest hoonetes. Looduses võib tilkkondensatsioon ilmneda kaste tekkes taimedele või maapinnale. Udu ja kerge kondenseerumine on tihedalt seotud sama füüsikaga, kuid erinevad visuaalselt ja kontekstilt.

Võimalikud mõjud ja haldamine: tilkkondensatsioon võib põhjustada kahjusid niiskuskahjustuse ja hallituse riskina, vähendada nähtavust või suurendada energiakulutust ventilatsiooni tõttu. Niiskuse kontroll, parem isolatsioon ja õhuvahe korralik liikumine aitavad sageli vähendada tilkkondensatsiooni.