füüsikaga

Füüsika on loodusteadus, mis uurib looduse põhiseadusi: ainet ja energiat, ruumi ja aega ning nende omavahelist interaktsiooni. See püüab kirjeldada nähtusi üldiste printsiipide kaudu ning esitab nende nähtuste täpseid kirjeldusi ja ennustusi.

Põhilised harud hõlmavad klassikalist füüsikat (mehaanika, termodünaamika, elektromagnetism ja optika), kvantfüüsikat (kvantmehaanika ja kvantväljade teooriad), osakeste füüsikat, kondenseeritud aine füüsikat, astrofüüsikat ja kosmoloogiat.

Füüsika meetodid ühendavad vaatlust, katset ja matemaatilist mudeldamist ning arvutuslikke simulatsioone. Teooriad esindavad üldisi printsiipse, mis annavad eelduse mitmesuguste nähtuste kirjeldamiseks. Nende kehtivus hinnatakse eksperimentide ja vaatlustega, ning prediktsioonide täpsus ja teooriate falsifiyeeritavus on keskmes.

Ajaloos on füüsika arenenud antiikajast tänapäevani; klassikaline füüsika sai tuge Newtoni mehhaanikas, termodünaamikas ja elektromagnetismis, samas kui relatiivsus- ja kvantteooriad on toonud kaasa fundamentaalseid muutusi ruumi, aja ja energia arusaamades. Tänapäevane füüsika hõlmab suuri üleminekuid ja üksteist täiendavaid teooriaid ning nendevahelisi koostoimeid.

Füüsika uuringud annavad olulise aluse tehnoloogiale ja ühiskonna arengule: elektrienergia, side, meditsiinilised pildistamis- ja ravimeetodid, materjaliteadus ja kosmoseuuringud.

Haridus ja karjäär füüsikas hõlmab matemaatika, labori- ja teoreetilist tööd; lõpetajad töötavad teadus- ja arendusvaldkondades, akadeemilises õpetuses ning inseneri- ja tehnoloogiavaldkondades.