distillatsioonist

Distillatsioon on vedelike segust eraldamise ja puhastamise meetod, mis põhineb keemistemperatuuride erinevusel. Kui segu soojendatakse, lenduvad kõige madala keemistemperatuuriga komponendid ning need juhitakse kondensaatorisse, kus nad jahutamisel tagasi vedelaks muutuvad ja kogutakse eraldi fraktsioonidena. Protsess on oluline nii laboratoorilises kui ka tööstuslikus kontekstis.

Peamised distillatsiooni vormid on lihtdistillatsioon ja fraktsionaalne distillatsioon. Lihtdistillatsioon eraldab ühe komponendi, kui ülejäänud koostisosade keemistemperatuurid on selgelt kõrgemad. Fraktsionaalne distillatsioon kasutab kolonni, mis võimaldab korduvat aurustamist ja kondenseerumist ning parandab eraldust, eriti kui keemistemperatuuride vahed on väikesed. Vaakumdistillatsioon langetab rõhku, võimaldades eraldada segusid madalamatel temperatuuridel.

Seadmed hõlmavad kuumutajat, distillatsioonikolonni, kondensaatorit ja kogumiskotži; kontrollitavad parameetrid on temperatuur ja rõhk ning aurude suunamise juhtimine. Ohutus ja tõhusus sõltuvad korralikust jahutamisest, materjalidest ja kuumutamise kontrollimisest, kuna paljud komponendid on kergesti süttivad või toksilised.

Rakendused: alkohoolsete jookide destillatsioon, eeterlike õlide eraldamine, keemiliste ühendite puhastamine ja eraldamine laborites ning tööstuslikes tootmistes. Distillatsioon on sageli eelistatud puhastus- või eraldamismeetod, kuid azeotroopse seguna võivad mõned komponendid vajada täiendavaid meetodeid.