distillatsiooni

Distillatsioon on füüsikaline eraldamisprotsess, mille käigus vedeliku segust eraldatakse komponendid nende keemistemperatuuride erinevuste tõttu. Segu kuumutamisel tekkinud aurud juhitakse kondenseerumiseni ning kogutakse eraldatud fraktsioonidena, mis võimaldab saada puhastatud aineid või erinevaid koostisosi.

Protsessi põhiolemus on lihtne: erinevatel komponentidel on erinev keemistemperatuur; madalama temperatuuri aurustunud komponent kondenseerub varem ning kogutakse. Distillatsiooni efektiivsust suurendab kasutatav seadistus: lihtne destillatsioon kasutab üksikku kollektori ja kondensaatorit, fraktsionaalne destillatsioon korraldab kolonni, mis sisaldab plaate või pakkimist, et suurendada eraldust erinevate fraktsioonide vahel. Vaakumdestillatsioon võimaldab kuumutada segu madalamatel temperatuuridel ning on kasulik termolabiliteetsete ainete puhul. Steam distillatsioon kasutab auru eraldust või auru juhtimist lõhna- või eeterlike õlide eraldamiseks.

Distillatsiooni tüüpideks on lihtne (batch) destillatsioon, fraktsionaalne destillatsioon, vaakumdestillatsioon ja steam distillatsioon. Aseotroopse eraldamise korral võivad komponendid moodustada azeotroopse segu, mille eraldamine nõuab lisamaterjale või alternatiivseid meetodeid.

Rakendused hõlmavad alkohoolsete jookide tootmist, nafta- ja keemiatööstuse eraldamist (nt benseeni ja kerge destillatsiooni fraktsioonide eraldamine), eeterlike õlide ja lõhnaainete eraldamist ning laboratoorset puhastamist.

Distillatsioon on üks vanimaid ja laialdasemalt kasutatavaid eraldusmeetodeid. Ajalooliselt arenesid destillatsioonitehnoloogiad alates varasematest arusaamadest ning tänapäeval on põhielemendiks rafineerimise, laboratoorsete puhastuste ning aroom- ja toiduaine tööstuses. Ohutus on oluline: lenduvad ja põlevad ained ning seetõttu on vajalik korralik ventilatsioon, tulekaitse ja õige varustus.