distillatsioon

Distillatsioon on vedelike eraldamise meetod, mille käigus vedelik kuumutatakse osaliselt auruks. Aurud suunatakse kondensaatorisse, kus need jahtudes tagasi vedelaks muutuvad ja kogutakse eraldi kogumisnõusse. Eraldamine põhineb koostisosade keemistemperatuuride erinevusel: madalama keemistemperatuuriga komponendid aurustuvad ja kondenseeruvad varem kui kõrgema temperatuuri omadustega komponendid. Kui segus esinevad sarnased keemistemperatuurid, aitab eraldus parandada fraktsioonikolonn või muud lisaseadmed.

Distillatsiooni tüübid hõlmavad lihtdistillatsiooni, fraktsioonilist distillatsiooni ja aurudest distillatsiooni (steam distillatsioon). Lihtdistillatsioon sobib segude puhul, kus keemistemperatuuride vahe on suur; fraktsiooniline distillatsioon kasutab fraktsioonikolonni, et eraldada keerukamaid segusid. Aurudest distillatsioon kasutab auru, et vähendada kokkupuudet kõrgete temperatuuridega, kaitstes tundlike lõhna- ja maitseainete või termolabile moodul.

Seadmed ja protsess: distillatsioonis kasutatakse kuumutust, aurude juhitamist kondensaatorisse ja kogumist, ning vajadusel fraktsioonikolonni. Protsessi ohutuse tagamiseks on oluline hea ventilatsioon, tuleohutus ja kontrollitud temperatuurirõhk.

Rakendused: distillatsioon on keskne puhastamise ja kontsentreerimise meetod keemiatööstuses, alkohoolsete jookide tootmises, eeterlike õlide eraldamisel ning laboratoorses puhtuse ja koostisesse kontrollimisel.

Ajalugu: distillatsiooni teooria ja tehnika on arenenud iidsetest aegadest kuni tänapäevani; kaasaegne tööstuslik distillatsioon sai alguse 19. sajandil.