distillatsioonis

Distillatsioon on eraldusprotsess, mille käigus vedel segu kuumutatakse, et eraldada koostisosad nende volatiilsuse ehk keemistemperatuuride erinevuse tõttu. Kõige volatiilsem komponent aurustub, juhitakse kondensaatorisse ja jahtub tagasi vedelaks, kogutakse eraldi. Nii saab koostisosade puhtus või osade järjestus kontrolli all hoida.

Protsessi toimimine põhineb auru jahtumisprotsessil: erinevatel komponentidel on erinev tendents saada auruks ja kondenseeruda; rohkem volatiilne osa eraldub teistest paremini. Eriti oluline on keemistemperatuuride erinevus ja komponeeritud segu struktuur.

Peamised tüübid on lihtne distillatsioon, fraktsiooniline distillatsioon, vaakumdistillatsioon, aurudistillatsioon ja molekulaarne distillatsioon. Lihtne distillatsioon sobib suurte keemistemperatuuride erinevuste korral; fraktsiooniline distillatsioon kasutab kolonni, et jaotada auru mitmeks fraktsiooniks ja parandada eraldust. Vaakumdistillatsioon vähendab keemistemperatuuri rõhu alandamise teel, mis on vajalik termiliselt tundlike ühendite puhul. Aurudistillatsioon (steam distillatsioon) on levinud eeterlike õlide ja lõhnaainete eraldamisel. Molekulaarne distillatsioon kasutab väga madalat rõhku ja spetsiaalset kolonni, et eraldada väga lähedasi keemistemperaatidega ühendid.

Seadmed hõlmavad kuumutusallikat, distillatsiooniklaasi või kolonni, kondensaatorit ning kogumiskat; protsessiga kaasneb temperatuuri ja rõhu kontroll. Distillatsiooni kasutatakse alkohoolsete jookide tootmises, keemia- ja naftatööstuses, eeterlike õlide eraldamisel ning laboratoorsetes puhastus- ja analüüsiprotsessides. Azeotroopse segude korral võib olla vaja täiendavaid meetodeid.