destillatsioon

Destillatsioon on füüsikaline eraldus- ja puhastusprotsess, mille käigus segust eraldatakse komponendid nende erinevate aurustumis- ja kondenseerumisomaduste põhjal. Protsess baseerub aurustumise ja kondenseerimise tasakaalul — komponent, mille aurustumistemperatuur on madalam, annab kergemini auru ning seda saab kondenseerida ja koguda puhtama fraktsioonina.

Meetodite hulka kuuluvad lihtdestillatsioon, fraktsioneerimine, aurudestillatsioon ja vaakumdestillatsioon. Lihtdestillatsioon sobib komponentide puhul, mille keemispunktid erinevad märkimisväärselt; fraktsioonitulundus kasutab tühimikku või destillatsioonikolonni parema lahutuse saavutamiseks. Aurudestillatsioon võimaldab madalatel temperatuuridel destilleerida kuumakskahjulikke või kõrge keemispunktiga aineid. Vaakumdestillatsioon vähendab keemistemperatuuri, mis on oluline termolabiilsete ainete puhul.

Destillatsiooni kasutatakse laialdaselt alkoholi tootmises, naftakeemia tööstuses fraktsioonide eraldamiseks, keemilaborites ainepuhastuseks ning vee ja lahustite puhastamiseks. Tüüpilised seadmed on destilleerimispann, soojendi, destillatsioonikolv ja kondensaator; tööstuslikes seadistustes kasutatakse keerukamaid koonilisi või tühimiku kolonne.

Ohutus ja keskkonnamõjud on olulised: süttivad aurud, kõrged temperatuurid ja rõhud nõuavad ventilatsiooni, maandamist ja sobivaid kaitsemeetmeid. Energiakasutuse ja heitmete vähendamiseks kasutatakse tänapäeval parema soojusvahetuse, protsessiintegreerimise ja aururingluse lahendusi.