proteiinid

Proteiinid ehk valgud on biopolümeerid, mida moodustavad aminohapped ja mis on eluvalkude põhiks. Nad osalevad peaaegu kõigis rakustruktuurides ja -funktsioonides ning nende arv ja koostis määrab organismi omadused.

Iga proteiini jäjekord aminohapetest määrab selle kolmemõõtmelise kuju ja seega ka funktsiooni. Proteiinide struktuur jaguneb nelja tasemesse: primaarne struktuur on aminohapete järjestus; sekundaarne struktuur hõlmab α-heliksi ja β-lehtede moodustisi; tertsiaarne struktuur on polüpeptiidi kolmemõõtmeline kuju; kvaternaaarsus tekib, kui mitu polüpeptiidide ahelat koos moodustavad suurema valgu.

Funktsioonid on laiaulatuslikud: ensüümid kiirendavad keemilisi reaktsioone; transport ja signaalide vastuvõtt ning edastamine; struktuursed valgud annavad kudedele tuge ja vormi; immuunsüsteem kasutab antikehi; hormoonid ning motorvalgud reguleerivad rakkude toimimist ja liikumist. Näideteks on amülaas ja pepsiin seedimisel, hemoglobiin hapniku transportimisel, kollageen sidekoes, insuliin hormoonina ning müosiin-aktiin koostöös lihasliikumises.

Toitumise seisukohalt on valgud olulised allikad aminohapetele. Inimese kehas lagundatakse toidust saadud valgud aminohapeteks; mõned aminohapped on asendamatud (histidiin, isoleutsiin, leuciin, lüsiin, metioniin, fenüülalaniin, treoniin, trüptofaan, valiin). Seedimine algab maos hapete ja pepsiiniga, jätkub peensooles pankrease proteaaside abil; aminohapped imenduvad sooleseina transporteritega.