Proteiinide

Proteiinid (valkud) on suur rühm biomolekule, mis koosnevad aminohapetest ja moodustavad elusorganismide põhistruktuuri, funktsiooni ja reguleerimise aluse. Need ained on peptiidsidemetega järjestatud aminohapetest ning võivad moodustada erinevaid struktuuritasemeid.

Proteiinide struktuur jaguneb primaarseks (aminohappe järjekord), sekundaarseks (alfa-heelid ja beta-pleated lehed), tertsiaarseks (kolmemõõtmiline kuju) ja kvaternaarneks (mitme polüpeptiidide kokkupanek). Struktuur määrab valkude funktsiooni.

Funktsioonide hulka kuuluvad: struktuurne tugi (kollageen), katalüüs (ensüümid nagu pepsiin ja tripsiin), transport (hemoglobiin), signaal ja reguleerimine (retseptorid ja hormoonid), immuunvastus (antikehad) ning kokkutõmbuvus ja kontraktsioon (müosiin, aktiin).

Proteiinid saab toidust. 20 standardset aminohapet on olemas; neist üheksad on asendamatud (nt histidiin, isoleutsiin, leutsiin, lüsiin, metioniin, fenüülalaniin, treoniin, trüptofaan ja valiin). Dieedi kvaliteet sõltub nende katmisest. Loomsed allikad annavad sageli täisvalke; taimsed allikad võivad vajada kombineerimist. Soovitav päevane proteiinide kogus täiskasvanutele on umbes 0,8 g kehakaalu kilogrammi kohta; sportlaste vajadus võib olla 1,2–2,0 g/kg.

Seede ja metabolismi: proteiinid hüdrolüüsitakse maos pepsiiniga ja peensooles pankrease proteaasidega (nt tripsiin, tsimotrüpsiin, karboksüpeptidaasid). Imendumine toimub enterotsüütides vabadena aminohapete ja lühikeste peptiididena; need jõuavad maksasse ja edasi kehasse. Liigne valk võib toimida energiavaruna.