mereökosüsteemid

Mereökosüsteemid on merekeskkonna bioloogiliste ja abiotsoniliste komponentide koostatud tervikud, kus elavad organismid, toitained ja energiaringlus on omavahel seotud. Need süsteemid hõlmavad avameri, rannikuala ja kohanemisvõimalustega elupaiku ning nende toimimine sõltub valgust, soolsust, temperatuurist, toitainetest ja merevooludest.

Mereökosüsteemide struktuur põhineb tootjate (peamiselt fytoplanktoni ja vetikate) fotosünteesil ning nende kohal asuvatel tarbijatel ja lagundajatel. Toitainete tsüklid ja mikroobne ringlus kindlustavad materjalide ülemineku läbi toiduvõrgu. Olulised protsessid on fotosüntees, ainevahetus ja setituvad osakesed, mis moodustavad merepõhja biotoopia ning kus elavad suured ja väikesed organismid.

Olulisimad mereökosüsteemide tüübid on avamere pelagiaalne zone, bentos ehk merepõhja elupaikud, rannikualade mangrovid, soolased rannaalsed sood ja sukelduvate väljunditega korallrahu- või kovanõlvad. Lisaks mängivad olulist rolli estuaarid, kus mere ja magevee koosmõju loob erilised elutingimused.

Mereökosüsteemid pakuvad mitmeid teenuseid: toidutootmist, kliima ja albedo mõju, CO2 ja toitainete reguleerimist, elupaikade ja kultuuriliste väärtuste säilitamist ning looduskai ümberehituste kaudu majandustegevuste tugisambaid. Nad on eriti tundlikud inimese tegevusele.

Ohud hõlmavad kliimamuutusi, happelisust, reostust ja eutrofeerimist, ülekalastamist ning invasiivseid liike. Kaitse ja jätkusuutlik haldamine hõlmavad kaitsealade loomist, jätkusuutlikku kalandust, elupaikade taastamist ning reostuse vähendamist ning rahvusvahelist koostööd ja seiret. Uuringud ja monitooring aitavad jälgida ökosüsteemide tervist ning suunata poliitikat ja kaitsemeetmeid.