manipuleerimine

Manipuleerimine tähendab teise inimese või rühma käitumise ja uskumuste mõjutamist eesmärgiga saavutada manipuleerija soovitud tulemused. Seda tehakse sageli varjatult või ebaeetilise pealelöögi saatel, kasutades emotsionaalseid, sotsiaalseid või informatsioonilisi keerdkäike. Manipuleerimise keskmes on valikute ja hinnangute suunamine selliselt, et vastuvõtja ei teadvusta sageli manipuleerija motiive või tagajärgi.

Vormid hõlmavad emotsionaalset manipulatsiooni (kaastunde tekitamine, süütunde loomine, hirmu külvamine), kognitiivset (valed või moonutused, info valikuline esitamine), sotsiaalset (grupinormide rakendamine, kuuluvustunde kasutamine, autoriteediga seotud mängud) ning infot puudutavat manipulatsiooni (pahatahtlike või kallutatud andmete levitamine, filtreeritud või valepõhise sisuga sisu). Kuid manipuleerimine võib ilmneda ka peentena, näiteks eelduste esilekutsumises või otsuste kiirustamises.

Mõju ja riskid hõlmavad usalduse kahanemist, suhete kahjustumist ning indiviidi võimet langetada autonoomseid, informeeritud otsuseid. Seetõttu võib see esineda isiklikes suhetes, töökeskkonnas, poliitikas või meediagabal ning olla seotud ebaõigluse ja kahjulike tagajärgedega.

Kaitse ja tuvastamine põhinevad kriitilisel mõtlemisel, teabeallikate kontrollil ning motiivide küsimisel. Oluline on kaaluda alternatiivseid valikuid, märgata liigset kiirustamist otsustes, emotsionaalset survet või infot ning seada piirid manipuleeriva käitumisega suhtlemisel. Teadlikkus ja läbipaistvus suurendavad vastupanuvõimet.