läbipaistvusega

Läbipaistvusega (lõplikul kujul kasutusel on ka vorming “läbipaistvusega”) on mõiste, mis kirjeldab midagi kui avatud, selget ja arusaadavat. See võib tähendada nii füüsilist kui ka metaforilist läbipaistvust: materjalide omadust, mille kaudu valgus või muu kiirgus liigub, ning informatsiooni, otsustustegevuse ja protsesside avatust, mis võimaldavad mõista, kontrollida ja jälgida.

Füüsikaline läbipaistvus viitab aine võimele lasta läbi valgust või teisi kiirgusi. Mõõtmise aluseks on läbipääsu suhe (transmittants) ning see sõltub lainepikkusest, materjali paksusest ja koostisest. Täpne läbipaistvus on oluline arhitektuuris, optikas ja disainis ning sellega seotud omadused võivad muuta materjale läbipaistvateks või opakseteks.

Informatsiooniline ja administratiivne läbipaistvus käsitleb avatud otsustusprotsesse ja kättesaadavat teavet. See hõlmab otsuste põhjenduste avalikustamist, finants- ja eelarveandmete läbipaistvust ning avalike institutsioonide töö selgitamist. Riigi ja ettevõtete kontekstis soodustab läbipaistvus vastutustundlikku käitumist, suurendab usaldust ning aitab vähendada korruptsiooni.

Raamistik ja praktikad: erinevad seadused ja standardid on suunanud läbipaistvuse saavutamist. Eestis hõlmab see üldiselt avaliku teabe kättesaadavuse põhimõtteid, finants- ja ettevõtlusdisclosures ning corporate governance’i põhimõtteid. Samuti on oluline tasakaal andmete avalikustamise ja isikuandmete ning ärisaladuste kaitse vahel.

Mõjud ja väljakutsed: läbipaistvus võib suurendada vastutust ja usaldust, kuid nõuda ressursse ning tekitada küsimusi privaatsuse ja andmete liigse avamise osas. Edukaks rakendamiseks on vaja selgeid standardeid, õiguspärast andmetöötlust ning kontekstipõhist tasakaalupunkti.