korruptsiooni

Korruptsioon on ametliku või eraorganite võimu kuritarvitamine isikliku kasu saamiseks, rikkudes kehtivaid seadusi, eeskirju või eetilisi norme. See võib ilmneda nii avalikus kui erasektoris ning hõlmab erinevaid tasemeid, alates igapäevasest mõjutamisest kuni suurte rahaliste tehinguteni. Vormid hõlmavad altkäemaksu andmist või võtmist, huvide konflikti ebaõiget kasutamist, otsuste mõjutamist, nepotismi, klientelistlikku jagamist, varade ebaõiget käsutamist ning rahastuse väärkasutamist.

Korruptsiooni tekkes mängivad rolli nii institutsionaalsed kui kultuurilised tegurid: nõrgad institutsioonid, läbipaistvuse puudumine, piiratud järelevalve ja rahastamise kontrolli puudulikkus ning kultuurilised normid, mis huvide konflikte õigustavad. Selline keskkond soodustab ebaõiglaste strateegiate kasutamist ning ressursi ebaõiget jaotamist. Korruptsioonil on laiaulatuslik mõju: usalduse kadu avaliku ja erasektori vastu, ressursi ebaõige jaotamine, investeeringute ebakindlus ja majanduskasvu pidurdamine. See võib vähendada riigi efektiivsust, suurendada ebavõrdsust ning raskendada teenuste kättesaadavust.

Korruptsiooni ulatust ja mõju hindatakse rahvusvaheliste indeksite ja riiklike aruannete kaudu. Näiteks Transparency Internationali korruptsiooni tajumise indeks (CPI) hindab riikide positsioone korruptsiooni suhtes. Maailmapanga näitajad nagu kontroll korruptsiooni annavad lisateavet. Rahvusvahelised konventsioonid, näiteks Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni UNCAC, edendavad standardiseeritud meetmeid ja vastutust ning soodustavad koostööd liikmesriikide vahel.

Vastumeetmete ja olukorra parandamise põhialused on tugevas õigusraamistikus, sõltumatutes uurimisasutustes, whistleblowerite kaitses, läbipaistvates hankemenetustes, varade ja tulu deklaratsioonides ning efektiivses järelevalves. Rahvusvaheline koostöö ja elektroonilised jätkusuutlikud lahendused aitavad vähendada korruptsiooni haaret ja suurendada ühiskondlikku usaldust.