otsustusprotsesse

Otsustusprotsessid on indiviidide ja organisatsioonide poolt tehtavate otsuste üldine mehhanism probleemide lahendamiseks ning eesmärkide saavutamiseks. Need hõlmavad teabe kogumist, alternatiivide hindamist ning valiku tegemist, misjärel järgnevad elluviimine ja tagasiside.

Peamised etapid on probleemi tuvastamine, teabe kogumine ja analüüs, alternatiivide genereerimine, nende hindamine ja valik, otsuse elluviimine ning tulemuste jälgimine ja järeluuring.

Ratsionaalne otsustusprotsess eeldab selgeid eesmärke ja piisavat informatsiooni ning tugineb süsteemsele analüüsile probleemi lahendamiseks. Kognatiivne piiratus (bounded rationality) tähendab, et inimestel on piiratud teave ja ajamahud, mille tõttu valitakse sageli rahuldavaid, mitte parimaid lahendusi. Lisaks võib otsustamisel toimuda ka intuitiivne või kiire otsustusviis, mis põhineb varasematel kogemustel ja mustritel.

Grupisisene otsustamine hõlmab kollektiivset arutelu, ideede genereerimist ja konsensuse või hääletuse teel tehtud valikuid. Meetodid võivad hõlmata nimetatud grupitehnikat (Nominal Group Technique), Delphi meetodit või hääletust.

Protsessi kvaliteeti mõjutavad info kvaliteet, eesmärkide selgus, vastutusalade määramine, ajastus, ressursid ja organisatsioonikultuur. Kognitiivsed kallutatused, nagu kinnituste või varasemate eelistuste mõju, võivad mõjutada otsuseid.

Kasulikel tööriistadena kasutatakse kasu-kulude analüüsi, otsustuspuude (decision trees), mitme kriteeriumi otsustusanalüüsi (MCDA) ning vastavaid tarkvaralahendusi. Otsustusprotsessid on olulised nii era- kui avalikus sektoris ning neid käsitletakse laialdaselt äri-, poliitika- ja haldusvaldkondades.