looduskaitsesse

Looduskaitsesse on koondunud teadmised, meetmed ja poliitikad, mille eesmärk on looduse kaitsmine, elustiku säilitamine ning ökoloogiliste protsesside tagamine. See hõlmab nii eluslooduse kui ka elupaikade kaitset, loodusressursside jätkusuutlikku kasutamist ning kahjustatud ökosüsteemide taastamist.

Riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil reguleeritakse looduskaitset seaduste ja õigusaktidega. Eesti tasandil hõlmab see looduskaitseseadust ning keskkonnakaitse õigusakte, lisaks Euroopa Liidu looduskaitsedirektiivide, nagu elupaikade ja linnuliikide direktiivid, rakendamist ning Natura 2000 võrgustiku haldamist. Täitmine toimub peamiselt Keskkonnaameti, kohalike omavalitsuste ning teadus- ja kogukondlike institutsioonide koostöös.

Peamised vahendid on kaitseala võrgustiku arendamine (riigimaastikud, looduskaitse alad), elupaikade kaitse ja taastamise meetmed, liikide kaitse tegevused, ökoloogiline monitooring ja keskkonnamõju hindamine. Lisaks on oluline ühiskondlik osalus ja teavitustegevus.

Ettevõtmised Eestis hõlmavad nii suuremahulisi kaitsealade kui ka väiksema ulatusega meetmeid ning looduskaitset ja maastikutäpsust. Näidetena on Matsalu rahvuspark, Soomaa rahvuspark ja Lahemaa rahvuspark. Natura 2000 võrgustik hõlmab olulisi elupaiku, nagu rannaniidud, sood ja metsad, ning ühendab Eesti kaitsemeetmed Euroopa Liidu tasandiga.

Väljakutsed hõlmavad kliimamuutuste mõju elupaikadele, invasivsete liikide levikut, elupaikade muutust ja rahastamise küsimusi. Samuti tuleb tasakaalustada looduskaitse ning majandustegevuse, näiteks metsanduse, põllumajanduse ja turismi arendamise vahel ning soodustada kohalike kogukondade kaasamist.