laboranalüüse

Laboranalüüsid on meditsiinilised testid, mis viiakse läbi laboratooriumis, et hinnata organismi funktsioone, diagnoosida haiguseid või jälgida ravi. Analüüsid põhinevad kehast võetud proovide analüüsimisel ning neid kasutakse laias valikus kliinilistes olukordades. Proovid kogutakse tavaliselt kliiniku või labori erialarühma poolt ja töödeldakse vastavalt spetsiifilistele juhistele ning transportimiskriitikale, et saavutada usaldusväärsed tulemused.

Enim kasutatavad proovid on veri (seerum või plasma) ja uriin. Lisaks võivad analüüsida ka teisi kehavedelikke, nagu sülg, röga või cerebrospinaalvedelik, olenevalt uuringust. Veredest võetakse erinevate näitajate hindamiseks tavapäraselt vereanalüüse ning biokeemilisi uuringuid, mis kontrollivad maksa ja neerude funktsiooni, glükoosi, lipiidide taset ja teisi metabolismi markerid. Uriinianalüüs aitab hinnata neerude ja kuseteede tööd ning võib tuvastada infektsioone, verejälgi või mõningaid aineid. Mikrobioloogilised testid hõlmavad bakterite, seente või teiste mikroorganismide identifitseerimist kultuuride või molekulaarsete meetodite abil. Seroloogilised ja immunoloogilised testid otsivad antikehi või antigeene ning neid kasutatakse nakkushaiguste ja autoimmuunhaiguste avastamiseks. Molekulaarsed ja geneetilised testid, nagu PCR, võivad tuvastada patogeenide geneetilist materjali või määrata genotüüpe.

Tulemuste tõlgendamine sõltub viitevahemikest, patsiendi vanusest, tervislikust seisundist ning uuringu eesmärgist. Laborid rakendavad kvaliteedikontrolli, standardseid protokolle ja väliseid hindamisi ning kasutavad seejärel saadud andmeid arsti juhendamisel patsiendi ravi jaoks. Ettevalmistusanalüüsid võivad nõuda paastu, ravimitest hoidumist või konkreetseid ettevalmistusnõudeid, mis sõltuvad tehtavast testist. Tulemused on konfidentsiaalsed ning neid jagab arst patsiendiga.