külvikordide

Külvikordide mõiste kirjeldab maaviljeluses ajas toimuvat kultuuride planeerimist: samal põllul kasvatatakse mitme aasta jooksul erinevaid taimeliike. Külvikordide eesmärk on säilitada mullaviljakus, vähendada haiguste ja kahjurite levikut ning vähendada sõltuvust väetistest ja pestitsiididest. Lisaks aitab see hallata umbrohtu ja parandada mullalämmastikku ning struktuuri.

Põhiprintsiibid hõlmavad erinevate taimede rühmade vaheldumist, näiteks teraviljade, kaunviljade ja köögiviljade või juurviljade vahel. Sama perekonda kuuluva taime kasvatamise järjestikune kordumine on vältimise all, sest see võib suurendada mullastikuelementide nillowimist ning patogeenide ja kahjurite vohamist. Kaunviljad, nagu hernes ja oad, lisavad mullale lämmastikku ja parandavad mulla viljakust. Mõistlik on kasutada kattemulla või rohumassi, mis aitab hoidke erosiooni, suurendab orgaanilist ainet ja kaitseb mullatšenkide eest.

Külvikordide eelised on mitmekesised: suurenenud mullaviljakus ja struktuur, parem mullastiku bioloogiline mitmekesisus, suurem saagivõime, ning vähendatud vajadus keemiliste väetiste ja pestitsiidide järele. Samuti aitab külvikord vähendada kahjurite ja haiguste läbi levikut ning parandada vee läbilaskvust ja mullapõhiliste omaduste stabiilsust.

Tüübid ja rakendamine: tavaliselt peetakse kolmenäiduselisi või nelja-aastaseid külvikordide järjestusi, mis liiguvad teraviljade, kaunviljade ja köögiviljade vahel. Rakendamisel arvestatakse kliimat, mullatüüpi, toodangu nõudlust ning tööjõu- ja majanduslikke tingimusi. Järjepidev ja kohanduv külvikord aitab pikaajaliselt säilitada maaviljeluse jätkusuutlikkust.