käitumisteraapiast

Käitumisteraapia on psühhoteraapia vorm, mis keskendub käitumismuutuste soodustamisele. Selle aluseks on õppimisteooriad, mis väidavad, et käitumist omandatakse ja säilitatakse keskkonna mõjul läbi mitmesuguste õppimisprotsesside, nagu klassikaline tingimine, operantne tingimine ja modelleerimine. Käitumisteraapia eesmärk on tuvastada ja muuta kahjulikke või ebasoovitavaid käitumismustreid ning asendada need tervislikumate ja funktsionaalsemate alternatiividega.

Selle teraapia vormi rakendused on laialdased ja seda kasutatakse mitmesuguste probleemide raviks, sealhulgas ärevushäired, foobiad, obsessiiv-kompulsiivne häire (OCD), depressioon, sõltuvused, käitumisprobleemid lastel ning sotsiaalsete oskuste puudujäägid. Käitumisteraapias kasutatakse mitmeid tehnikaid, nagu süstemaatiline desensibiliseerimine, ekspositsioon ravi, käitumise aktiveerimine, positiivne ja negatiivne karistus ning tasustamine. Sageli on ravi eesmärgid selgelt määratletud ja edasiminekut mõõdetakse regulaarselt.

Käitumisteraapia võib toimuda individuaalselt, paaride või perekondade või grupina. Terapeutiline suhe on oluline, kuid fookus on konkreetsel käitumisel ja selle muutmise strateegiatel. Ravi on sageli ajaliselt piiratud ja keskendub praktiliste oskuste õpetamisele, et klient saaks neid iseseisvalt rakendada ka pärast teraapia lõppemist. Üldiselt on käitumisteraapia tõhusaks peetud meetod mitmete psühholoogiliste probleemide lahendamisel.