kuulmiskahjustust

Kuulmiskahjustus viitab osalisele või täielikule kuulmisvõime kaotusele. See võib mõjutada ühte või mõlemat kõrva ning selle põhjused on mitmekesised. Kuulmiskahjustus jaguneb tavaliselt kolme peamisesse tüüpi: juhtiv, sensoorneursoneural ja segatüüpi.

Juhtiv kuulmiskahjustus tekib, kui heli ei saa edasi kanduda välis- või keskkõrva kaudu sisekõrva. Selle põhjuseks võivad olla kõrvavaigu kogunemine, keskkõrva infektsioonid, trummelmembraani perforatsioon või kuulmisluukeste probleemid.

Sensoorneursoneural kuulmiskahjustus on kõige levinum tüüp ja tuleneb sisekõrva, kuulmisnärvi või ajus paiknevate kuulmisrajatiste kahjustusest. Vanusest tingitud kuulmislangus (presbüüsiis) ja kokkupuude tugeva müraga on selle peamised põhjused. Muud tegurid hõlmavad teatud ravimeid, geneetikat, viirusinfektsioone ja Ménière'i tõbe.

Segatüüpi kuulmiskahjustus on juhtiva ja sensoorneursoneuralise kuulmiskahjustuse kombinatsioon. Näiteks võib keskkõrva infektsioon samal ajal kahjustada ka sisekõrva.

Sümptomid varieeruvad sõltuvalt kahjustuse tüübist ja raskusastmest, kuid võivad hõlmata sosina kuulmise raskust, inimeste juttu selgelt mõistmise probleemi, eriti mürarikkas keskkonnas, helide ebapiisavat või puuduvat kuulmist, tinnitust (kõrva kohinat) ja pearinglust.

Diagnoosimine toimub tavaliselt audioloogilise hindamise abil, mis hõlmab kuulmistestide seeria läbiviimist. Ravi sõltub põhjusest ja tüübist ning võib hõlmata meditsiinilisi sekkumisi, kuuldeaparaate, kohleaimplantaate või muid abivahendeid.